Wednesday, October 22, 2008

Nädal Ameeriksas






Hei hops

Nii, nüüd olen olnud Ühendriikides juba peaaegu nädala. Või tegelikult selle riigi pinnal olengi olnud juba üle nädala ja välja ei olegi saadetud. Loodame siis parimat.
Tegin mõned pildid ka ja lisasin kaasa. On olemas võimalus mõne krokuga ka linnas kokku sattuda. Iva rääkis, et koju jalutades oli üks teepeal talle vastu kakerdanud. Kõik krokod, kes satuvad tänavatele, viiakse tagasi järvedesse ja ühtegi neist ei tapeta. Kohaliku ülikooli ja ka linna vapiloom on alligaator, nii et igal pool võib kohata kirju ja pilte (Gator).


Samuti pildistasin oma telefoniga mõndasid kohtasid. 24. pilt on vaade CRB (chemical researcher building) ehk hoonele, kus ma siis töötan. Samas vahet ei ole, kuna kõik majad ülikoolilinnakus on tehtud punasest tellisest ja näevad samasugused välja. Nüüd alles hakkame Maxiga linnaplaanist aru saama.
25. pilt on töökohas. Minu arvuti on Svetoslavi ja Iva vahepeal. Ma vist juba kirjutasin, et nad on Bulgaariast ja abielus. Svetoslav on ka grupi juht ja tema aitab, kui ka siis käsutab meid. Maxi arvuti tuleb Svetoslavi teisele käele, kuid hetkel kasutab seda veel üks hiina tüdruk, kes lahkub nädala pärast. Hetkel ei ole seda arvutit näha, mida Max hetkel kasutab, kuna see on teises reas. 26. pilt on näide rattalukkude kasulikkusest. Samas nii hull see asi ka ei tundu, kuna kindlasti ohtlikum on üritada siin rattaga sõitmist. 27. pilt on vaade meie basseinile. Minu toa aknast avaneb ka vaade just basseinile, kuid teiselt poolt. 28. ja 29. pilt on vaade siis meie majale. 28. tagantpoolt. See võrguga kaetud rõdu teisel korrusel on minu oma ja siis 29. on maja eestvaatest. Korter 144. Pisike aken paremal üleval nurgas on köögi ja elutoa ainus aken.
Mis ma siis veel oskan kirjutada. Tööl sain teisipäeval oma arvuti, kuid ükski programm seal peal ei töötanud. Polnud litsentse. Täna sain aga õnneks korralikult töötada ja ka vajalikud programmid tööle. Loodame parimat. Kohaliku tudengikaardi sain ka kätte, sellega saab sõita bussides tasuta. Samuti jagatakse ülikooli juures selle alusel vahest tasuta süüa. Kasutada saab veel basseini, tenniseväljakuid, korvpalliala jne. Üks päev käisime tegime kohaliku panga arved, kuhu hakkab Florida Ülikool meile palka maksma, kuid palka ei saa enne, kui meil pole tehtud SSN. Seda saame aga minna tegema alles reedel. Siis läheb vähemalt 2 nädalat (aga võib minna ka 2 kuud) enne, kui me saame SSN ja siis veel nädal, kuni tuleb esimene palk.
Ja sööki peab siin ju ostma 10kilostes kottides. Väikeseid pakke siin ei ole. Joogid on enamasti poes gallonised (3,76 l), heal juhul saad 2 l pudeli. Väiksemad joogid tulevad joogiautomaatidest (hinna vahe 0,5 ja 2 l vahel on minimaalne, kui seda üldse eksisteerib). Aga tehnika on odav ja juhul, kui sa selle endaga kaasa võtad, siis Ameerika toll ei küsi sinu käest maksu. (Muidugi Eestis võivad nad seda teha.) Väljas söömine maksab umbes 5-10 dollarit ja selle raha eest saab kõhu korralikult täis. Üks huvitav asi veel, kui Eestis on kaupadele käibemaks juba juurde arvutatud, siis siin ei ole. Nii kui ostad, näed teist hinda kui alguses arvasid, et maksad.
Ah ja ilm. Hetkel hakkab siia ka saabuma sügis, nii et hommikuti võib olla isegi alla 16 kraadi (toas oli kord 18 kraadi), aga päeval läheb pisut soojemaks :) Tegelikult nädalavahetuseks lubab 39 kraadi ja päikest. No tegelikult paistab siin minu arust koguaeg päike. Vahel lipsavad väikesed pilved päikese eest läbi, aga see on ka kõik. Õhuniiskus palaval päeval võib olla 70% ja see on tappev. Lähed õue ja juba higistad. Kui päike õhtul loojub, läheb kohe pimedaks, ikka tõeliselt pimedaks. Nii et kell 8 on siin pime. Aga igal pool põlevad tuled.
Sellest, miks rattaga on ohtlik sõita ja millised need ameeriklased siis tegelikult on, juba järgmises kirjas.

Olge tublid

Saturday, October 18, 2008

Mõned päevad USA-s

Teine sissekanne

18 okt 2008

Tere kõigile

Täna on koristuspäev. Pesime põrandaid, pühkisime tolmu, samuti
koristasin rõdu.
See rõdu koristamine oli kõige jubedam. Kas te teadsite, et Floridas
on 32 mürgist ämblikku?
Ei ole just tore koristada ämblikuvõrkusid teades, et just selles
võrgus võib pesitseda mõni nendest 32 ämblikust. Aga hetkel olen veel elus, nii et loodame parimat.
Päriss hull nüüd see situatsioon ka ei ole. Akende ja ka rõdu ees on
tihe võrk ja uksi ei tohi lahti jätta. Kõik putukad, mis satuvad tuppa, tuleb ära tappa.
Samas suuri ämblike ega madusid ega ka krokodillisid ei ole veel kohanud
(ptüi, ptüi, ptüi).
Ainsana tahaks näha krokodille, nii et üks nädalavahetus on plaanis
minna neid otsima.

2 õhtut tagasi otsustasime Maxiga poodi minna. Kell oli umbes 9. Aga üks asi veel - kuigi ilm on soe, siis umbes kell 8 läheb pimedaks ja ikka tõeliselt pimedaks.
Nii et ilma valgustuseta oleks siin jalutamine väga keeruline.
Aga igal juhul otsustasime minna poodi. Poodi minek võttis aega umbes 30 min.
Avastasime Ameerika valgusfoore - nimelt põleb ületamist lubav tuli
umbes 2 sek- ja siis hakkab punane vilkuma. Kui punane tuli vilgub, siis tohib ületada.
Igal juhul läks natuke aega enne, kui ületamine õnnestus.
Poest ostsime panni, padjad, linad, käteräti, koristamislapid, ämbri jne.
Tagasi koju tulles võis ameeriklastel olla küll naljakas vaadata, kuidas me
tulime, ämber ja padjad ja pann käes. Naljakas sellepärast, et
siin sõidavad kõik autodega või vähemalt bussiga.
Autoga sõitmine on suhteliselt odav (1 gallon (3.76 l) bensiini
maksab umbes 3 dollarit). Selle märkuse lisasin spetsiaalselt
mõeldes Katile.

2 päeva oleme ajanud enda asju, üritanud saada elektrit, internetti,
SSN (Soscial security number), UFID ( University of Florida ID) jne.
Elekter on olemas, samuti nüüd on korter puhas ja ilus.
Internetti veel ei ole, aga loodame saada.
Samuti käisime proovimas hiinakat. Selleks, et seal süüa,
tuli maksta 8 dollarit ja siis oli kogu söök, mida sa suutsid endale
sisse ajada, sinu päralt. Söök oli seal hea - valida sai kala, liha (ei
teagi mis liha),
krevettide, kanakoibade, vähkide ja paljude muude asjade vahel. Samuti oli olemas magustoidulett, aga sealt ma midagi ei proovinud.
Juurviljadest sõin kurki ja tomatit.
Üks üllatav asi veel. Liha on Ameerikas odavam kui juur- või puuviljad,
seega, kui väljas süüa, on kasulik just süüa juurvilju.

Eile saime kätte enda UFID ehk Gator kaardid ja nüüd on bussiga
sõitmine Gainesvilles tasuta. Kuskil asub ka võimla, mida saame
tasuta külastada, aga veel ei tea, kus.
Meie uurimisrühmas on veel 2 inimest: Iva ja Svetoslav.
Nad on abielus. Pärit on nad Bulgaariast ja neil on ka 2 last.
(Tean et eelmine lause sai imelik, aga las olla).
Just Iva pidigi näitama, kus asub see võimla.

Tänaseks siis kõik.
Olge tublid ja ärge lolluseid tehke.

Kalev

Esimene sissekanne USA-s

Nii esimene kirje siis minu sünnipäeval. PALJU õNNE MULLE!
Alguses natuke sõidust. Kas teate, kui igav võib olla 32 h sõitu!! (Ei
leia küsimarki, puudu on ka täppide ja katustega tähed.)
Kõik sai alguse Tallinnast, kus startisime kell 14.40. Pärast 1.40
sõitu oli kell alles 15.20, kas ajavahe pole tore.
Istusime Maksiga kohvikusse ja võtsime ühe joogi. Muidugi enne seda
oli vaja lahkuda väravatest ja läbida uus kontroll (kuradi poolakad).
Olgu, ega seal Poolas midagi erilist ei olnud - isegi kingad lubati jalga jätta.
Poolas saime lennukile, mis viis meid otse edasi New Jerseysse (NJ),
lend ise kestis 9 h ja lennuki istmevahed polnud just kõige suuremad.
Igaljuhul pärast söömist, kui oli võimalik magada, tõstsin mina oma
jalad vahekäiku (et oleks võimalik magada).
Mis aga reisi juures Poola kompaniiga LOT mind üllatas, oli see, et
süüa pakuti mõlemal lennul - isegi Tallinnast Varssavi. Tore ju!

Maandusime USA-s ja pidime ootama lennujaamas 9 h. Magama selle aja
jooksul ei jäänudki. Mängisime kaarte, sõitsime ratastooliga
ja istusime niisama. Samuti kohtusime ühe tüdrukuga, kelle lend oli
kell 4 (meie oma oli kell 6). Rääkisime temaga ka juttu ja üritasime
talle õpetada potiknoid, kuid ta ei saanudki seda selgeks. Kell 6 väljus
lennuk ja vot see oli turvakontroll. Vähe sellest, et kingad tuli ära
võtta, tehti kõigile minuga kaasas olnud asjadele kemikaalide otsing. Seda tehti
sallile, kingadele, läpakale, kotile jne.
Vaatamata turvavärava edukale läbimisele kombiti ka kogu keha läbi
(hea veel, et sinise kindaga 100-kilone must naine ei kutsunud
tahatuppa:)
Hiljem saime ka teada põhjuse. Turvalisuse risk oli tõstetud oranžiks
(huvitav miks!)
Aga jõudime Atlantasse. See oli üks suur lennujaam. Kokku oli 7
osakonda ja igas osakonnas 40 väravat. Kindlasti oli NJ lennujaam
suurem, aga me ei käinud seal ringi. Lihtsalt liiga väsitav oli see kõik kokku. Õnneks
Atlantas ei pidanud uuesti turvaväravaid läbima.
Lend toimus väga väikese lennukiga - aga kõik kulges hästi ja jõudsime Gainesville'i(G).

Lennujaamast väljudes ootas meid 28 kraadi kuumust ja õhuniiskus 60%.
Täna on veel kuumem. Ma ei kujuta ette, kuidas siin suvel elatakse:)
Aga eks harjub.
Poes käisime ka eile. Sain endale arvutile ja mobiilile otsiku, et saab
laadida neid ka USA pisikuga.
Samuti saan USA tooteid panna tööle Euroopas. Kogu see lõbu maksis 20$.
Mis ma siis veel ostsin: natuke süüa ja rohkelt juua (6 l). Kokku oli
arve umbes 40$
Mis siin siis veel huvitavat on!! Olemas on restoranid, kus 5$ eest
saab süüa nii palju kui sisse mahub.
Aga sinna ma ei ole veel jõudnud.

Eile saime ka korteri kätte. Korteris on 3 tuba ja minu magamistuba on
rõduga. Ja rõdu on ka väga suur.
Samuti ka toad on suured. Minu tuba on umbes sama suur kui Jaama
tänaval suur tuba.
Mul pole muidugi voodit, aga selle eest 3 madratsit (hetkel on nad üksteise otsas). Asjad, mis maha jäid, selgusid ka: voodiasjad (linad, tekid, padi
jne.), kätterätt. Hetkel rohkem ei meenu. Eks aja jooksul selgub.
Täna tuleb meil saada elekter, internet, kindlustus, maksta korteri eest jne.
Nii et kiire, kiire, kiire. Samuti peab tööd tegema.
Aga olgu aitab küll esimeseks korraks.
Olge siis kõik tublid.